Kumu kunstimuuseum ehk Kumu on sümboolse tähendusega rajatis, eestlaste oma kunstimuuseumi unelma täitumine. Kumu hoone on ümmarguse põhiplaaniga ja keerulisse keskkonda tundlikult sobitatud, mida pärast selle valmimist on üksmeelselt tunnustatud.
Ligi 25 000-ruutmeetrises muuseumihoones on läbi maja kõrguv aatrium ning seitse korrust, millest kaks on maa all. Kokku mahub muuseumisse korraga 400 külastajat. Praktika näitab, et tegelikult veelgi rohkem.
Hoone maa-alustel korrustel on hoidlad, kus asub enamik Eesti Kunstimuuseumi ligi 60 000 eksponaadist. Kunst on uues muuseumis välja pandud kolmel maapealsel korrusel. Ühele korrusele mahub näitamiseks ligikaudu tuhat kunstiteost.
Kumu hoone arhitektuurse projekti autor on soome arhitekt Pekka Juhani Vapaavuori (sünd 1962), kes võitis muuseumihoone rajamiseks aastatel 1993–1994 korraldatud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi projektiga "Circulos". Viimase valis rahvusvaheline žürii konkursile laekunud kümne eri riigi arhitektide poolt esitatud 233 projekti seast välja üksmeelselt. Vapaavuori andis hoonele koos avara aatriumiga ringi kuju, millele viitab ka tema võistlustöö nimi. Hoone on õnnestunult paigutatud Lasnamäe paekivise nõlva sisse, mistõttu hoolimata suurusest harmoneerub ta iidse Kadrioru pargi intiimsusega. Hoidlad ja tehnilised korrused on paigutatud kahele keldrikorrusele. Materjalidena on arhitekt kasutanud looduslikke kohaliku traditsiooniga seonduvaid materjale nagu dolomiit, puit ja vask. Tehniliselt vastab hoone kõikidele kaasaegsetele muuseumihoonetele esitatavatele nõudmistele. Hoones on tagatud kunstiteoste optimaalseks säilitamiseks ja eksponeerimiseks vajalikud klimaatilised tingimused, loodud head eeldused erinevate muuseumi struktuuriüksuste toimimiseks.
Kumu arhitektuuril on kolm tähendust, mis pole olulised mitte ainult muuseumi, vaid keskkonna kujundamise, selle väärtustamise ja tundlikkuse seisukohalt. Esiteks, Peeter I ajal jäi park lõpetamata, ta pidigi lõppema kohal, kus praegu asub Kumu. See oli linna, ühe kultuuriala piir. Märgina suurema struktuuri sees on asukoha valik äärmiselt õige. Sest teises tähenduses pole Kumu mitte lõpetaja, vaid jätkaja ning ühendaja vana väljakujunenud linna ja uute piirkondade vahel. Kolmandaks – Kumu arhitektuurne vorm on ajatu. Sfääri, kõverjoone kujund seostub alati millegi igavikulisega, millegagi, millel on vääramatu jõud. Ringi motiiv koondab ja kiirgab energiat, ja see on olnud arhitekti anne, mis kavandas muuseumihoone, millel on suurem tähendus kui moodne või nüüdisaegne ehitis. Hoone arhitektuuris on äärmiselt tasakaalustatud väline vorm ja sisekujundus.
Mõtteliselt on Kumu hoone jagatud avalikuks ja suletud ruumiks. Avalikus ruumis asub aatrium piletikassade, garderoobide, kaupluse ja kohvikuga, samuti näitusesaalid, auditoorium, nõupidamisruumid, ateljeed haridustegevuseks ning raamatukogu. Suletud ruumides toimub kõik see, mis teeb võimalikuks tegevuse avatud ruumis.
Kumusse pääseb kahelt poolt.
Kadrioru poolt sisenedes jõuab hoone 1. korrusele, kus asub 260 m² suurune fuajee koos garderoobiga ning Kumu kohvik, mis jätkub 2. korrusel. Kohviku juurde kuulub pargipoolse sissepääsu juures asuv suvekohvik kuni 100 kohaga.
1. korrusel asub ka muuseumi põhitegevust kunsti- ja laiemalt kultuurivahendajana toetav auditoorium, kus on 246 istekohta, kaasaegsed heli-, video-, kino- ja valgussüsteemid ning hõlpsasti erinevateks vajadusteks kohandatav lava.
Lähenedes Kumule Lasnamäe poolt, läbi jalakäijate tunneli ja sisehoovi, jõuab 2. korruse fuajeesse, kust algab külastajate teenindamine. Avaras aatriumis (kokku 675 m²) paikneb muuseumi infopunkt ja kassa, pood, garderoob ning koosolekuruum. Siit pääseb otse ka Kumu hariduskeskuse kompleksi ning raamatukokku.
Hariduskeskuses viiakse Kumu näituste põhjal läbi kunstiharidusprogramme lastele, noortele ja täiskasvanutele; siin toimuvad loengud, kunstistuudiod, õpitoad. Õppida saab professionaalsete kunstnike ja kunstipedagoogide juhendamisel ning nende kasutada on keraamikaateljee, graafikaateljee, üldateljee ja auditoorium.
Kumus asuv erialaraamatukogu on eelkõige mõeldud kõigi kunstihuviliste teenindamiseks.
Muuseumi 2. korrusel asub ka suur näitusesaal, kus korraldatakse mahukaid väljapanekuid erinevate perioodide eesti ja rahvusvahelisest kunstist. Muuseumi suurejoonelises sisehoovis toimuvad kunstiprojektid ja kontserdid ning eksponeeritakse teoseid Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogust.
Näituseruumid 3., 4. ja 5. korrusel jagunevad alaliseks ekspositsiooniks ja vahelduvate näituste pindadeks. Alaline ekspositsioon jaguneb kaheks. Kolmandal korrusel eksponeeritakse eesti kunsti ajalugu 18. sajandist Teise maailmasõjani ja neljandal 1940–1980. aastatel, nõukogude okupatsiooni perioodil, loodut. Samade korruste B-tiibades asuvad näitusesaalid, kus vastavate ajastute kunsti, nii muuseumi oma kogudest kui mujalt, esitatakse vahelduvatel näitustel. Muuseumi 5. korrusel asub kaasaegse kunsti galerii, kus esitatakse kaasaegset kunsti vahelduvatel näitustel, lähtudes asjaolust, et hinnangud ja ootused dünaamilise kaasaegse kunstiprotsessi suhtes, millega meil puudub piisav ajalooline distants, muutuvad pidevalt.
Muuseumi kinnise tsooni maapealsetel korrustel asuvad peamiselt Eesti Kunstimuuseumi ja Kumu töötajate kabinetid, samuti Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakond.
Teoseid ja inventari säilitatakse ning näituste ettevalmistusega seotud töid tehakse maa-alustel korrustel.
Ehitusalune pind 6430 m²
Krundi pindala 36 206 m²
Korrused 2 + 5
Hoone brutopind 23 910 m²
Hoone netopind 20 970 m²
Tehniline kelder 2 810 m²
Hoone kubatuur 123 200 m³
Ruumide arv 350
Parkimiskohtade arv 107 + 6 bussi
Autotunnel 120 m
Jalakäijate tunnel 83 m
Näituseruumid 5000 m²
Koguhoidlad 1700 m²
Tööruumid ja töökojad 1100 m²
Külastajate teenindamise ruumid 2500 m²
Administratiivruumid 650 m²
Raamatukogu, arhiiv 370 m²
Muuseumi hariduskeskuse ruumid 260 m²
Restaureerimistöökoda 550 m²
