Hoone

Kumu kunstimuuseum ehk Kumu on sümboolse tähendusega rajatis, eestlaste oma kunstimuuseumi unelma täitumine. Kumu hoone on ümmarguse põhiplaaniga ja keerulisse keskkonda tundlikult sobitatud, mida pärast selle valmimist on üksmeelselt tunnustatud.

Ligi 25 000-ruutmeetrises muuseumihoones on läbi maja kõrguv aatrium ning seitse korrust, millest kaks on maa all. Kokku mahub muuseumisse korraga 400 külastajat. Praktika näitab, et tegelikult veelgi rohkem.

Hoone maa-alustel korrustel on hoidlad, kus asub enamik Eesti Kunstimuuseumi ligi 60 000 eksponaadist. Kunst on uues muuseumis välja pandud kolmel maapealsel korrusel. Ühele korrusele mahub näitamiseks ligikaudu tuhat kunstiteost.

Kumu hoone arhitektuurse projekti autor on soome arhitekt Pekka Juhani Vapaavuori (sünd 1962), kes võitis muuseumihoone rajamiseks aastatel 1993–1994 korraldatud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi projektiga "Circulos". Viimase valis rahvusvaheline žürii konkursile laekunud kümne eri riigi arhitektide poolt esitatud 233 projekti seast välja üksmeelselt.

Vapaavuori andis hoonele koos avara aatriumiga ringi kuju, millele viitab ka tema võistlustöö nimi. Hoone on õnnestunult paigutatud Lasnamäe paekivise nõlva sisse, mistõttu hoolimata suurusest harmoneerub ta iidse Kadrioru pargi intiimsusega. Hoidlad ja tehnilised korrused on paigutatud kahele keldrikorrusele. Materjalidena on arhitekt kasutanud looduslikke kohaliku traditsiooniga seonduvaid materjale nagu dolomiit, puit ja vask. Tehniliselt vastab hoone kõikidele kaasaegsetele muuseumihoonetele esitatavatele nõudmistele. Hoones on tagatud kunstiteoste optimaalseks säilitamiseks ja eksponeerimiseks vajalikud klimaatilised tingimused, loodud head eeldused erinevate muuseumi struktuuriüksuste toimimiseks.

Kumu arhitektuuril on kolm tähendust, mis pole olulised mitte ainult muuseumi, vaid keskkonna kujundamise, selle väärtustamise ja tundlikkuse seisukohalt. Esiteks, Peeter I ajal jäi park lõpetamata, ta pidigi lõppema kohal, kus praegu asub Kumu. See oli linna, ühe kultuuriala piir. Märgina suurema struktuuri sees on asukoha valik äärmiselt õige. Sest teises tähenduses pole Kumu mitte lõpetaja, vaid jätkaja ning ühendaja vana väljakujunenud linna ja uute piirkondade vahel. Kolmandaks – Kumu arhitektuurne vorm on ajatu. Sfääri, kõverjoone kujund seostub alati millegi igavikulisega, millegagi, millel on vääramatu jõud. Ringi motiiv koondab ja kiirgab energiat, ja see on olnud arhitekti anne, mis kavandas muuseumihoone, millel on suurem tähendus kui moodne või nüüdisaegne ehitis. Hoone arhitektuuris on äärmiselt tasakaalustatud väline vorm ja sisekujundus.