Tagasi kalendrisse

Kaljo Põllu. Eesti maastik

Aeg: 28.05.13–06.10.13  11:00–18:00
Asukoht: Kumu näitusesaalid

Kaljo Põllu (1934–2010) oli pidevas muutumises loovkunstnik ning eesti kunstielu võimas uuendaja ja teoreetik. Kutsumuselt õppejõud ja hariduselt klaasikunstnik, oli Põllu ka üks tähelepanuväärsemaid eesti graafikuid 1960.–1980. aastatel. Pealkirja „Eesti maastik" all teostas Kaljo Põllu alates 1973. aastast vähemalt 30 erinevat sügavtrükki. Samaaegsete suurte graafikasarjade („Kodalased", „Kalivägi" jt) kõrval olid maastikugravüürid neile eeltööks ja kujutamisobjektiga kontaktihoidmiseks. Eesti maastiku kujund kasvas Kaljo Põllu graafikas suurejooneliseks, samas lihtsaks arhetüübiks. Metsotintomaastikud moodustavad seni eraldi eksponeerimata unikaalse graafikasarja.

Sametine mustvalge metsotintotehnika puhastab maastikumotiivi ja annab sellele müstilise mõju, eriti musta taevaga öövaadetes. Hämarus muudab maailma salapäraseks. Idüll, mütoloogiline tegevusväli ja vaimne maastik – need on iseloomustused, mida võib kasutada Kaljo Põllu lehtede puhul − viitavad prantsuse, leedu ja soome 19. ja 20. sajandi vahetuse sümbolismile. Põllu jäi aga siiski tugevalt seotuks kodumaise realiteediga, nii on tema kujutatud Jägala juga (1979), Põhja-Eesti pankrannik (1981), järved (1987), kivilabürint („Saatus", 1987), Lõuna-Eesti kuppelmaastik jm täiesti äratuntavad. Antiikjumalate, nümfide ja saatürite asemel valitseb maastikku hiidnaine – Taevalik Maailma Esiema –, kelle kehavormid korduvad rünkpilvedes ja küngastes. Maastikul tegutsevad selle juurde kuuluvad põhjamaised loomad ja linnud – metssiga, rähnipere jne. Üks läbiv sümbolistlik element Kaljo Põllu graafikas on päike, pimeduse vastand.

Graafikas on kõige enam tuntud Põllu sarjad „Kodalased" (25 lehte, 1973–1975), „Kalivägi" (65 lehte, 1978–1984), „Taevas ja maa" (40 lehte, 1987–1991) jt. Neis arendas kunstnik välja soome-ugri mütoloogiale toetuva isikliku kunstikontseptsiooni, jõudes välja eksistentsiaalsete küsimusteni: Kust me tulime? Kes me oleme? Kuhu me läheme? Graafiliste kompositsioonide loomisel kasutas ta sageli üksikelemente „Eesti maastiku" sarjast (hiidpuu, paeklint jne). Käesolev näitus püüab vaatemänguliste elementide kõrval tuua esile Kaljo Põllu oskust vahendada Eesti looduse poeesiat ja omapära. Maastikes Põllu teostele omane jõuline narratiiv taandub ja varjub, kuid ei kao.

Kaljo Põllu sündis 1934. aastal Hiiumaal. Pärast kunstiinstituudi (ERKI) lõpetamist 1962. aastal sai temast Tartu Ülikooli kunstikabineti juhataja. Põllu energilisel suunamisel kujunes sellest oluline alternatiivne kultuurikeskus, kus reaalse kunstitegemise kõrval tõlgiti ja paljundati kunstiteoreetilisi tekste, diskuteeriti, korraldati väljasõite ja näitusi. 1967. aastal asutati Tartus Põllu juhtimisel kunstirühmitus Visarid. 1975. aastast alates oli Kaljo Põllu ERKI joonistuskateedri dotsent, 1988. aastast professor. 1979. aastal hakkas Põllu korraldama legendaarseks kujunenud õppeekskursioone soome-ugri rahvaste juurde (peamiselt Venemaale), et tundma õppida ja populariseerida nende materiaalset ja vaimset kultuuri. 1996. aastal asutas Kaljo Põllu kunstirühmituse YDI.

Kaljo Põllu on loonud modernistlikke kolmemõõtmelisi objekte, sotsiaalse sisuga graafikat, maale, eksliibriseid, illustreerinud ka Lennart Meri raamatuid, avaldanud uurimusi kaljukunstist jne. Ta oli Eesti Kunstiakadeemia ja Jyväskylä Ülikooli audoktor ning 2007. aastal Tartu Ülikooli rahvusmõtte auhinna laureaat.

Teosed kuuluvad Eesti Kunstimuuseumile ja kunstniku pärijatele.

Kuraator: Anne Untera
Kujundaja: Villu Plink
Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler

Täname: Simmo Põllu