Tulemas

Tartu sõpruskond ja Ülo Sooster
05.12.2014 – 29.03.2015
4. korrus, B-tiib
Näitus vaatleb viimastest pallaslastest koosneva Tartu sõpruskonna ja Eesti päritolu Moskva põrandaaluse kunsti legendi Ülo Soosteri vahelist mõttekaaslust 1960. aastatel.

Eesti graafika ajalugu 1860–1944
30.01.–26.04.2015
3. korrus, B-tiib
Näitus on kummardus 1860.–1940. aastate Eesti estampgraafika rikkalikule traditsioonile. Eksponeeritud on sel perioodil tegutsenud olulisemate meistrite loomingu tippnäited. Esindatud on Eugen Dücker, Kristjan Raud, Eduard Wiiralt, Aino Bach jt.

Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris
20.02.–10.05.2015
5. korrus, kaasaegse kunsti galerii
Näitus vaatleb 1990. aastatel esile kerkinud süngeid teemasid kunstis ja visuaalkultuuris ning nende suhteid ilu- ja glamuurimaailmaga. Läbivaks põhiteemaks on keha – selle manipuleeritavus ning (ära)kasutamine visuaalkultuurilistes praktikates.

Hilma af Klint. Abstraktse kunsti pioneer
13.03.–07.06.2015
Suur saal
Rootsi päritolu Hilma af Klint (1862–1944) on 20. sajandi alguse innovaatilisemaid kunstnikke, kelle müstiline looming avab uksi silmale nähtamatutele tasanditele. Oma unikaalsed tööd pühendas ta tuleviku vaatajale, hoides neid salajas oma kaasaegsete eest.

Musta ruudu metamorfoosid. Malevitši tõlgendused Eesti kunstis
20.03.–09.08.2015
Graafikakabinet
Käesoleval aastal saab 20. sajandi kunsti ikooni Kazimir Malevitši (1878–1935) maal „Must ruut" 100-aastaseks. Seda tähistatakse, meenutades ajaloolisi algsündmusi ja vaadeldes „Musta ruudu" tõlgendusi Eesti kunstis.

Kunstirevolutsioon 1966
17.04.–16.08.2015.
4. korrus, B-tiib
1966. aastal toimus Tallinnas ja Tartus mitmeid murrangulisi näitusi, kus välja pandud teosed eemaldusid julgelt ametliku kunsti kaanonist. Näitus keskendub tollaste noorte kunstnike huvile realismi piiride avardamise vastu.

Jaromír Funke ja Tšehhoslovakkia avangardistlik fotograafia 1900–1950
15.05.–30.08.2015
3. korrus, B-tiib
Grupinäituse keskmes on tšehhi avangardfotograafia pioneer Jaromír Funke, kes on heaks näiteks radikaalsest ja pidevalt uuenevast kunstnikutüübist. Tema looming hõlmab nii kubistlikke vormieksperimente kui nn emotsionaalset fotograafiat.

Kodus ja võõrsil. Raymond Pettibon: Ameerika unelmas elades. Marko Mäetamm: Tunne end nagu kodus
29.05.–13.09.2015
5. korrus, kaasaegse kunsti galerii
Rahvusvaheliselt tuntud R. Pettibon (USA) ja M. Mäetamm sunnivad vaatajat seisma silmitsi elu karmide tõsiasjadega. Mäetamm teeb seda köögi ja magamistoa kaudu, eesti juurtega Pettibon võtab vaatluse alla Ameerika ja selle suhte ülejäänud maailmaga.

Natuuri rikkus. Eluläheduse idee ja Düsseldorfi koolkond
03.07.–08.11.2015
Suur saal
19. sajandil olulist eluläheduse teemat käsitleva näituse keskpunktis on Düsseldorfi Kunstiakadeemias õppinud ja töötanud mõjukate Eesti kunstnike (Eduard von Gebhardt, Eugen Dücker, Oskar Hoffmann, Paul Raud jt) looming.

Concordia Klar ja Peeter Ulas
13.08.2015 – jaanuar 2016
Graafikakabinet
Graafikutest kunstnikepaari Concordia Klari (1938–2004) ja Peeter Ulase (1934–2008) joonistused toovad oma kordumatute pildimaailmadega esile sürrealismi võimaluse Eesti kunstis 1960.–1980. aastatel.

Vaikus on kuldne. Ilmar Laaban ja rahvusvaheline heliluule
28.08.2015–03.01.2016
4. korrus, B-tiib
Eestis luuletajana tuntud ja Rootsis eksperimentaalmuusika grupiga Fylkingen ühinenud Ilmar Laaban kirjutas oma esimese häälutuse 1967. aastal. See oli aeg, mil eksperimendid heli ja tekstiga olid saavutanud rahvusvahelise kõlapinna.

Saaga. Islandi kunsti lood
09.10.2015 – jaanuar 2016
5. korrus, kaasaegse kunsti galerii
Näitus koosneb erinevate islandi kunstnike põlvkondade olulisematest teostest, millele sekundeerivad Islandil töötanud väliskunstnikud, nagu Cindy Sherman. Teiste hulgas on esindatud Björki looming, aga ka Olafur Eliassoni ja Erró teosed.

Ants Laikmaa. Vigala ja Capri
11.09.2015 – jaanuar 2016
3. korrus, B-tiib
Ants Laikmaa (1884–1942) on eesti kunstiajaloo kirevamaid isiksusi. Tema paljurännanu värske pilk andis laengu kultuurielu ülesehitamise ambitsioonidele kodumaal. Laikmaa vahetult kujutatud inimene ja maastik on jäädvustused talle korda läinud kohtumistest.

Ryoji Ikeda. Supersümmeetria
11.12.2015 – märts 2016
Suur saal
Ryoji Ikeda on Jaapani päritolu heli- ja visuaalkunstik, kelle mastaapne installatsioon „supersümmeetria" kasutab ruumitajumusliku kogemuse loomiseks matemaatilisi algorütme. Loodav teos on osa suuremast, aastatel 2014–2015 valmivast seeriast.

 

 

 

 

 

arterritory for kumu 60px